Muusika võib stimuleerida õnne tootmist inimese ajus, näiteks dopamiin ja serotoniin, mis paneb meid tundma end õnnelikuna.
Muusika on eksisteerinud juba eelajaloolistest aegadest, isegi enne seda, kui inimesed teadsid kirjutamist või keelt.
Mõned uuringud on näidanud, et muusikariistade mängimine võib parandada laste matemaatilisi ja keeleoskusi.
Muusika võib aidata leevendada stressi ja ärevust ning suurendada kontsentratsiooni ja keskendumist.
Mõnel kuulsal muusikul, näiteks Beethovenil ja Mozartil, on eriline võime nimega Perfect Pitch, mis on võime toonid ideaalselt ära tunda, ilma et peaksite muusikalist punkti avama.
Muusika võib mõjutada ka meie südamelöögi kiirust ja rütmi. Kiire tempoga laulud võivad suurendada südamelööke, aeglase tempoga laulud võivad südamelööke vähendada.
Mõned muusikatüübid, näiteks klassikaline muusika ja džäss, võivad meie mõtlemist ja loovust suurendada.
Kõige kuulsama muusiku elulugu on täis konflikte ja tragöödiaid, nagu surm, sõltuvus ja depressioon.
Ebatavalistest materjalidest on valmistatud mitu muusikariista, näiteks kitarr jääst, porganditest pärit viiul ja ämbrite trummid.
Mõnel kuulsal muusikul on muusika tegemisel ainulaadseid harjumusi, näiteks Beethoven, kes sageli muusika loomisel küpsetab, või Mozarti, kes sageli pargis kõndides muusikat kirjutab.
