Seadusfilosoofia on filosoofia haru, mis uurib seaduse põhitõdesid ja aluseks olevaid moraalseid põhimõtteid.
Juriidiline filosoofia arutab õigluse, inimõiguste ja juriidilise suveräänsuse mõisteid.
Juriidiline filosoofia aitab meil mõista, kuidas seadus töötab ja miks on seadus meie igapäevaelus oluline.
Juriidiline filosoofia arutab ka seaduse ja eetika suhet, samuti seda, kas nende kahe vahel on olemuslik suhe.
Juriidiline filosoofia arutab ka selliseid mõisteid nagu vabadus, vastutus ja õiglus, aga ka seda, kuidas need mõisted mõjutavad õigussüsteemi.
Juriidiline filosoofia arutab seaduse ja poliitika suhet ning seda, kuidas seadust saab teatud eesmärkide saavutamiseks kasutada poliitilise vahendina.
Juriidiline filosoofia arutab ka erinevate riikide erinevaid õigussüsteeme ja seda, kuidas see õigussüsteem mõjutab ühiskonda ja igapäevaelu.
Juriidiline filosoofia küsimus, kas seadus on objektiivne või subjektiivne ning kas on olemas universaalsed standardid, et teha kindlaks, mis on seaduses õige või vale.
Juriidiline filosoofia arutab selliseid mõisteid nagu autoriteet, legitiimsus ja võim, aga ka seda, kuidas need mõisted mõjutavad õigussüsteemi ja ühiskonda.
Seadusfilosoofia arutab ka selliseid mõisteid nagu maailma vaated, uskumused ja kultuurilised väärtused, samuti kuidas need mõisted mõjutavad õiguse mõistmist ja rakendamist ühiskonnas.
