Indoneesias on 17 000 saart ja 5 ookeani, mis muudavad selle kliimamuutuste suhtes väga haavatavaks.
Kliimamuutused Indoneesias on põhjustanud õhutemperatuuri ja niiskuse tõusu, samuti ootamatuid sademeid.
Kliimamuutused on mõjutanud ka Indoneesia ökosüsteemi, sealhulgas korallriffid, troopilisi metsasid ja bioloogilist mitmekesisust.
Indoneesia on riik, kus on 16. kasvuhoonegaaside emissioon maailmas, suurema osa maade raadamisest ja põletamisest.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel on võti Indoneesia märgalade olemasolu, näiteks turbad ja sood.
Globaalne soojenemine on põhjustanud Indoneesias merepinna taseme tõusu, millel on mõju väikestele ja ranniku saartele.
Indoneesia on võtnud mitmesuguseid meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, sealhulgas taastuvenergia ja jätkusuutliku maahalduse edendamiseks.
Indoneesia korraldas 2019. aastal ka ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP25).
Kliimamuutused Indoneesias võivad mõjutada toidu tootmist nagu riis, mais ja sojaoad.
Indoneesias on ka palju ainulaadseid liike, mis on kliimamuutuste tõttu ohustatud, näiteks orangutanlased, Sumatra tiigrid ja Sumatrani elevandid.
