Eksperimentaalne muusika on muusikažanr, mis uurib helisid ja mittekonventsionaalseid muusikastruktuure.
Mõned kuulsad eksperimentaalmuusika kunstnikud on John Cage, Brian Eno, Philip Glass ja Steve Reich.
Eksperimentaalsel muusikal pole sageli selget meloodiat ega tooni ning see võib koosneda ebaharilikest helidest, näiteks masina heli või looduse heli.
Paljud eksperimentaalmuusika artistid kasutavad ainulaadsete helide loomiseks kaasaegset tehnoloogiat, näiteks süntesaatoreid ja arvuteid.
Mõned eksperimentaalsed muusikakunstnikud kasutavad tavapäraseid muusikariistu, kuid mängivad ebaharilike tehnikatega, näiteks ebaharilik löökide või hõõrdumise meetod.
Eksperimentaalne muusika ei ole alati ette nähtud passiivselt ärakuulamiseks, vaid see on sageli mõeldud kuulajale teatud vastuste või emotsioonide käivitamiseks.
Paljud eksperimentaalmuusika artistid mõjutavad populaarse muusika žanre nagu rock ja hip-hop.
Eksperimentaalset muusikat kasutatakse sageli filmides, televisioonis ja reklaamides teatud atmosfääri või nüansside loomiseks.
Mõned eksperimentaalsed muusikakunstnikud usuvad, et muusika võib olla kunstivorm, mis väljendab ideid või ideid, mida on sõnade kaudu keeruline väljendada.
