Geenitehnika tehnika avastasid esmakordselt Indoneesia teadlased Bambang Sugiyono 1980ndatel.
Geenitehnika uurimistöö Indoneesias on tootnud selliseid transgeenseid taimi nagu riis, mais ja sojaoad.
Geenitehnikat kasutatakse ka viirusvaktsiini väljatöötamiseks, mis on võimeline käsitsema mitmesuguste haigustega, näiteks linnugripp ja seagripp.
Indoneesial on geenitehnika uurimis- ja arendusasutus, näiteks tehnoloogia- ja geneetiliste põllumajandusressursside keskus ning molekulaarbioloogia keskus.
Üks geenitehnoloogia eeliseid on see, et see võib suurendada põllumajandustootmist, et see vastaks riikliku toidu vajadustele.
Geenitehnika võib aidata ka keskkonnaprobleemidest üle saada, näiteks ekstreemse kliima suhtes vastupidavate taimede loomine või pestitsiidide kasutamise vähendamine.
Indoneesial on seadus, mis reguleerib geenitehnoloogia kasutamist, nimelt 2002. aasta seaduse number 18.
Geenitehnoloogia saab kasutada terviseprobleemide ületamiseks, näiteks diabeetikutele kunstliku insuliini tootmiseks.
Ehkki eeliseid on palju, on geenitehnoloogial ka riskid, mida tuleb jälgida, näiteks keskkonnamõjud ja inimeste tervis.
Indoneesia on teinud koostööd ka teiste geenitehnoloogia valdkonnas asuvate riikidega, näiteks koostööd Jaapaniga üleujutuste resistentse riisi arendamiseks.
