Nobeli auhinnad asutas Rootsi leiutaja ja ärimees Alfred Nobel.
Nobeli auhindadele antakse igal aastal üksikisikuid või rühmi, kes annavad erakordse panuse füüsika, keemia, meditsiini, kirjanduse ja rahu valdkonnas.
Nobeli auhinnad andis välja Nobeli komitee, mis koosnes viiest Norra parlamendi määratud liikmest.
Nobeli preemia on üks mainekamaid auhindu maailmas, mille auhind on 9 miljonit Rootsi Kronat (umbes 1,1 miljonit USA dollarit) iga auhinna eest.
Nobeli auhinnad anti esmakordselt 1901. aastal ja sellest ajast alates anti enam kui 900 saajale kogu maailmast.
Üks huvitavaid fakte Nobeli auhindade kohta on see, et Norras Oslos antakse rahuauhinnad, samas kui Rootsis Stockholmis antakse teisi auhindu.
Enne Nobeli auhindade võitja ametlikku teadaannet on palju spekulatsioone ja arvake, kes auhinna võidab.
Nobeli auhindade saajate kohta on mõned huvitavad lood, näiteks Marie Curie, kellest sai esimene naine, kes võitis auhindu kahes erinevas kategoorias (füüsika ja keemia).
Mõned inimesed keeldusid ka Nobeli auhindadest, sealhulgas Ameerika Ühendriikide kirjanik Sinclair Lewis, kes lükkas auhinna tagasi 1926. aastal.
Lisaks Nobeli preemiate kingitusele on Alfred Nobel tuntud ka kui Dynamite leiutaja, mille ta lõi turvalisema lõhkeainena kui varasemad lõhkeained.
