Kultuurigeograafia on geograafia haru, mis ühendab geograafia mõisted kultuuriliste kontseptsioonidega.
Kultuurigeograafia uurimine hõlmab mitmesuguseid teemasid, näiteks kultuurivahetus, kliima ja geograafia mõjutused inimkultuurile ning kultuuri ja ruumilise interaktsiooniga.
Kultuurigeograafia uurib, kuidas inimesed suhtlevad füüsilise keskkonnaga ja kuidas sellised asjad nagu kliimatingimused, topograafia ja loodusvarad põhjustavad kultuurilist arengut.
Kultuurigeograafia uurib ka seda, kuidas kultuur mõjutab maakasutust ja seda, kuidas inimesed maad kasvatavad.
Kultuurigeograafia õpib, kuidas kultuur mõjutab seda, kuidas inimesed ruumi kasutavad, töötlevad ja reguleerivad.
Kultuurigeograafia uurib, kuidas kultuuride vaheline kultuur ja interaktsioon mõjutab infrastruktuuri arengut.
Kultuurigeograafia uurib ka seda, kuidas kultuur mõjutab selliseid mõisteid nagu õigused ja ressursside haldamine.
Kultuurigeograafia hõlmab mitmesuguseid teemasid, näiteks identiteedi mõiste, kohaliku ja globaalse kultuuri huvid ning kuidas kultuur levib kogu maailmas.
Kultuurigeograafia arutleb selle üle, kuidas kultuur mõjutab kogu maailmas erinevates piirkondades sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku.
Kultuurigeograafia arutab, kuidas kultuur, tehnoloogia ja poliitika mõjutab inimese ruumilist teadlikkust ja nende keskkonna mõistmist.
