Indoneesias ei peeta enam teiste perede poolt ametlikult adopteeritud lapsi enam nende bioloogiliste perede bioloogilisteks lastest.
Alates 2002. aastast on Indoneesias olnud lastekaitse seadus, mis reguleerib laste lapsendamisprotsessi.
Teiste perede poolt ametlikult adopteeritud lastel on samad õigused kui bioloogilistel lastel, sealhulgas õigus saada sama haridust ja arstiabi.
Lapsendamisprotsess Indoneesias võtab tavaliselt kaua aega ja keerulisi, kuna see hõlmab erinevaid osapooli, näiteks sotsiaalteenistus, kohtud ja bioloogilised pered.
Indoneesias on mitut tüüpi adopteerimine, sealhulgas üksik lapse lapsendamine, laste lapsendamine suurtest peredest ja laste lapsendamine väljastpoolt riiki.
Enne lapsendamist peavad lapsed läbima terve rea tervise- ja psühholoogilisi teste, et tagada nende vastuvõtmiseks sobiv.
Perekonnad, kes soovivad lapsi lapsendada, peavad vastama teatud nõuetele, näiteks korraliku ja rahaliselt stabiilse maja omama.
Lapsed, keda teiste perede poolt ametlikult adopteerib, võtavad tavaliselt vastu uusi perenimesid ja mõnikord ka uusi nimesid.
Ehkki lapsendamine võib olla lahendus paaridele, kellel ei saa olla bioloogilisi lapsi, on ka palju inimesi, kes otsustavad adopteerida viisina abivajavatele lastele paremaid võimalusi.
Lapsendamisel võib olla positiivne mõju lapsendatud lastele, kuna nad saavad oma uute perede armastuse ja tähelepanu ning võimaluse elada stabiilses ja turvalises keskkonnas.
