Enne paberi raha kasutuselevõttu kasutavad inimesed erinevat tüüpi raha, sealhulgas soola, looma nahk ja isegi suuri kive.
17. sajandil muutusid Hollandi tulbid väga populaarseks ja hind tõusis väga kõrgeks. See majandusmull puhkes siiski ja paljud inimesed kaotasid oma raha.
18. sajandil sai Suurbritanniast maailmamajanduse keskpunkt, kuna nad toodavad palju kogu maailmas müüdavaid esemeid, sealhulgas rõivad, tekstiilid ja tee.
19. sajandil töötasid paljud inimesed tehastes ja kogevad halbu töötingimusi. See käivitas tööjõu sõltumatuse liikumise, mis nõudis nende õigusi.
20. sajandi alguses sai USA peamine majandusjõud, kuna nad tootsid kogu maailmas kasutatavaid autosid ja tehase masinaid.
1930. aastate suure depressiooni ajal kaotasid paljud inimesed töö ja kaotasid aktsiaturul raha. See põhjustab suuri muutusi valitsuse majanduspoliitikas.
Pärast II maailmasõda kogesid paljud Euroopas ja Aasia riigid kiiret majanduskasvu, kuna nad taastavad oma infrastruktuuri.
1970. aastatel kogesid paljud arengumaad majanduskriisi, kuna naftahinnad tõusid järsult. See põhjustab paljude riikide kõrgeid inflatsiooni- ja majanduslikke raskusi.
1990ndatel muutus Internet üha populaarsemaks ja muutis inimeste poodimise ja äri tegemise viisi. See toob kaasa uue revolutsiooni maailmamajanduses.
Praegu on paljud riigid hädas selliste probleemidega nagu kliimamuutused, majanduslik ebavõrdsus ja vastutustundliku tehnoloogia kasutamine. See käivitab palju arutelusid selle üle, kuidas majandus tulevikus arenema peab.
