Sõna fašism pärineb itaalia keelest, nimelt Fascio, mis tähendab gruppi.
Fašistliku liikumise esialgne juht oli Benito Mussolini, kes juhtis Itaaliat aastatel 1922–1943.
Fašistlikul liikumisel on suur mõju paljudele riikidele, sealhulgas Saksa natsidele, Hispaaniale ja Argentinale.
Fašistid on üldiselt demokraatia vastu, pidage seda nõrga ja ebaefektiivse valitsuse vormiks.
Fašist on vastu ka ajakirjandusvabaduse, kogunemisvabaduse ja muude inimõiguste vastu.
Propaganda on fašistlike liikumiste oluline osa, kasutades nende ideoloogia edendamiseks massimeediat ja visuaalset kunsti.
Fašist usub ka, et vägivald ja agressioon on õige viis nende poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Fašist esmatähtsaks on riigi huvid, mis ületavad üksikisikute või rühmade huve, nii et riigi edu ja tugevus muutuks peamiseks prioriteediks.
Fašist kasutab rahvusliku identiteedi tugevdamiseks ja massilise toetuse tagasivõtmiseks sageli rahvusliku tugevuse ja uhkuse sümboleid, näiteks lipud ja riiklikud sümbolid.
Fašistlikku liikumist peetakse tänapäeva ajaloo üheks vaieldavamaks ja vastuolulisemaks ideoloogiaks, kuna seda seostatakse sageli vägivalla, rassismi ja sallimatusega.
