Üldise relatiivsuse või üldise relatiivsuse teooria on ajaloo üks keerukamaid ja olulisemaid füüsikateooriaid.
Selle teooria töötas välja Saksamaa geeniuse füüsik Albert Einstein 1915. aastal.
Üldine relatiivsus selgitab, et gravitatsiooni on põhjustatud ruumi-aja deformatsioonist massi ja energia poolt.
See käivitab kontseptsiooni, et ruum ja aeg on tegelikult omavahel seotud ühes üksuses, mida tuntakse kui ruumi-aega.
Selle teooria üks tagajärgi on see, et aeg liigub tugevama raskusega kohas aeglasemalt.
Üldine relatiivsus on eksperimentaalselt tõestatud mitmetes astronoomilistes vaatlustes, näiteks punased nihked ja raskusjõu vastupidavus.
See teooria annab ka ennustusi selliste nähtuste nagu mustade aukude, gravitatsioonilainete ja objektiivi suhtelise gravitatsiooni kohta.
Üldine relatiivsus on tihedalt seotud ka osakeste, kosmoloogia ja kvantteooria füüsikaga.
Üks huvitavaid fakte selle teooria kohta on see, et Einstein tegelikult ei kasuta oma teoorias terminit gravitatsioon ja ta kirjeldab seda nähtust kui ruumi-aja deformatsiooni.
Üldine relatiivsus on muutunud ka paljude moodsa füüsika teooriate ja avastuste aluseks ning on seni füüsikute jaoks huvitav uurimisteema.
