Indoneesia tarneahela juhtimine on tuntud kui tarneahela juhtimine või SCM.
Indoneesias on mitmeid olulisi sadamaid, mis on peamised väravad kauba saatmiseks kogu maailmast ja kogu maailmast, näiteks Tanjung Prioki sadam Jakartas ja Tanjung Peraki sadamas Surabayas.
Indoneesia tarneahela haldamise üks peamisi väljakutseid on ebapiisav infrastruktuur, eriti kaugemates piirkondades ja raskesti ligipääsetav.
Indoneesias on aga rikkalikke loodusvarasid, näiteks söekaevandused, nafta- ja õlipalmiistandused, mis on töötlevas tööstuses olulised toorained.
Kalandustööstus on ka Indoneesia tarneahela juhtimise üks olulisi sektoreid, kalade eksport ja kalatooted ulatuvad igal aastal miljardite dollariteni.
Indoneesias on ka mitmeid suuri logistikaettevõtteid, kes pakuvad laeva- ja turustusteenuseid kõigile nurkadele, näiteks JNE, Tiki ja Pos Indoneesia.
Tarneahela juhtimine Indoneesias areneb üha enam infotehnoloogia ja integreeritud juhtimissüsteemide, näiteks ERP ja SCM -süsteemide olemasoluga, mis hõlbustavad äriprotsesside järelevalvet ja kontrolli.
Mõned Indoneesia ülikoolid on korraldanud spetsiaalseid õppeprogramme ja tarneahela juhtimise kursusi, näiteks Indoneesia ülikool, Gadjah Mada ülikool ja Bandungi tehnoloogiainstituut.
Viimastel aastatel on Indoneesia hakanud keskenduma ka Halali ja keskkonnasõbraliku pakenditööstuse arendamisele, mis nõuab rohkem integreeritud ja jätkusuutlikku tarneahela juhtimist.
Indoneesia tarneahela juhtimist mõjutavad ka sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid, näiteks tarbimisharjumused ostlemisel ja kuidas teha äri, mis on isiklik ja pikaajaline orienteeritud.
