sürrealism on kunstiliikumine, mis tekkis 1920. aastatel Euroopas.
Sürrealismi liikumine Indoneesias sai alguse 1930ndatel, kus sellised kunstnikud nagu Affandi ja S. Sudjojono hakkasid uurima oma kunstis sürrealismi tehnikaid ja stiile.
Indoneesia sürrealismi kunsti üks kuulsaid näiteid on Affandi maal pealkirjaga maastik, millest ülevalt esindab naine, kes näeb välja justkui õhus lennates.
Indoneesia sürrealismi kunst peegeldab sageli riigi sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme, kusjuures kunstnikud kasutavad sümboleid ja metafoore valitsuse ja ühiskonna kritiseerimiseks.
Indoneesia kunstnikud nagu FX Harsono ja Hera Dono on kuulsad oma teoste poolest, mis ühendavad sürrealismi elemente Indoneesia popi ja traditsioonilise kultuuriga.
Üks noortest kunstnikest, kes paistavad silma Indoneesia sürrealismi liikumises, on Eko Nugroho, kes kasutab sageli seinamaalinguid ja grafiti tehnikaid, et kirjeldada elu Indoneesia suurtes linnades.
Indoneesia sürrealismi kunst hõlmab sageli ka looduse elemente, näiteks loomi, taimi ja maastikke, mis näitavad inimeste ja looduse suhet.
Sürrealismi liikumine Indoneesias kasvab endiselt tänapäeval, kasvades noorte kunstnike arvu, kes on sellest tehnikast ja stiilist huvitatud.
Indoneesia sürrealismi kunst on saanud ka osa globaalsest kaasaegse kunsti liikumisest, kusjuures kunstnike teosed nagu Agus Suwage ja Titarubi eksponeeritakse kogu maailmas galeriides ja muuseumides.
