UNESCO andmetel puudub 2030. aastal umbes 825 miljonit inimest kogu maailmas ikkagi lugeda ja kirjutada.
2020. aastal on Pandemi Covid-19 märkimisväärselt muutnud haridusmaailma, sundides enamikku õpilasi eemalt õppima.
Tehnoloogiat nagu AI (tehisintellekt) ja VR (virtuaalne reaalsus) kasutatakse tulevases hariduses üha enam.
STEM -i haridus (teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika) on tulevikus õpilaste ettevalmistamiseks tehnoloogia ja teaduse valdkonnas töötamiseks üha olulisem.
Karakteriharidus ja sotsiaalsed oskused, näiteks juhtimine, meeskonnatöö ja suhtlus, on tulevases hariduses olulisem.
Üha enam rõhutatakse kaasavat haridust, mis julgustab kõigi õpilaste, sealhulgas erivajadustega õpilaste osalemist.
Veebis ja pikamaaharidus kasvab ja kasutatakse tulevikus rohkem.
Haridus suunatakse üha enam digitaalajastul töötamiseks vajalike oskuste arendamisele, näiteks programmeerimine ja andmete analüüs.
Haridus keskendub veelgi elukestvale õppimisele, kus inimesed jätkavad kogu oma elu oskusi õppimist ja arendamist.
Haridus on üha enam seotud selliste globaalsete teemadega nagu kliimamuutused, globaalne tervis ja sotsiaalne ebavõrdsus.
