Sotsialismi tutvustas Indoneesias esmakordselt 1920. aastatel Indoneesia kommunistlik partei (PKI).
Soekarno valitsemisajal 1950ndatel ja 1960ndatel võttis Indoneesia vastu sotsialistlik ideoloogia riikliku arengu aluseks.
Sel ajal võttis riik üle majandussektorid nagu nafta, gaas ja kaevandamise natsionaliseerimine.
Sotsialiseerumise kontseptsiooni rakendatakse ka istanduses ja tööstussektorites, eesmärgiga tugevdada rahvamajandust ja vähendada sotsiaalset ebavõrdsust.
Kuid 1960. aastate kuni 1990. aastate uue korra ajastul sai sotsialism ideoloogiaks, mille valitsus tõrjus ja isegi maha suruti.
Ainult 1990ndate lõpus reformiajastul sai sotsialism taas teema, mida arutati akadeemikute ja ühiskondlike aktivistide seas.
Praegu on Indoneesia tööpartei (PBI) Indoneesias erakond, mis kannab sotsialistlikku ja marksistlikku ideoloogiat.
Indoneesias on endiselt arutelu ja poleemikat selle üle, kas sotsialismi saab tõhusalt rakendada Indoneesia kontekstis, mis on rikas sotsiaalse, kultuurilise ja religioosse mitmekesisuse poolest.
Sellegipoolest on sotsialistlike väärtuste abil Indoneesias palju sotsiaalseid liikumisi ja kogukondi, kes võitlevad Indoneesias õiglasema ja õiglasema ühiskonna loomise nimel.
