Iidsetest aegadest on kasutatud toidu säilitamise tehnikaid, näiteks viikingite poolt soola säilitamine 9. sajandil.
Sajad aastad tagasi on kasutatud looduslikke säilitusaineid nagu sool, äädikas ja suhkrut mikroobide kasvu pärssimiseks.
Ehkki kaasaegne tehnoloogia on tutvustanud palju uusi toidu säilitamise meetodeid, kasutatakse tänapäeval endiselt traditsioonilist säilitamist, näiteks kuivatamist, fumigeerimist ja konserveerimist.
Toidu säilitamine võib suurendada toidu säilivusaega, aidates seeläbi vähendada toidujäätmeid ja suurendada toidu tootmise tõhusust.
Toidu säilitamine võib suurendada ka toidu maitset ja tekstuuri, näiteks suitsutatud ja marineeritud liha.
Kaasaegsed toidu säilitamise tehnikad, näiteks pastöriseerimine ja kõrged temperatuurid, võivad tappa patogeenseid mikroobid ja pikendada toote säilivusaega.
Toidu säilitamise tehnikaid kasutatakse ka kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses toote säilivusaja pikendamiseks ja aktiivsete ainete stabiilsuse suurendamiseks.
Toidu säilitamist saab teha looduslike koostisosade, näiteks laimimahl, õunaäädika ja kookossuhkru abil.
Mõned tüüpi toidud, mis üldiselt säilitatakse, on liha, kala, köögiviljad, puuviljad ja piimatooted.
Ehkki toidu säilitamine võib pikendada toidu säilivusaega, on oluline pöörata tähelepanu aegumiskuupäevale ja hoida toitu õigel temperatuuril, et vältida toidumürgitust.
